Vaikne kese, mis paikneb liikumises

Paljud usuvad, et vaikus ja tegutsemine on vastandid — et rahu kogemiseks tuleb liikumine peatada.Siddha traditsioonis ei ole vaikus aga midagi füüsilist. See on teadvuse loomulik seisund ise.

Isegi siis, kui keha liigub, sõnad voolavad või töö nõuab tegutsemist, võib teadlikkus jääda täiesti muutumatuks — liikumise sees olevaks vaikseks keskpunktiks.

Ruum iga liikumise taga

Iga tegu saab alguse impulsist. Tavaliselt reageerime emotsiooni või mõtte ajel enne, kui seda üldse märkame.Sellest tekivad pinge, väsimus ja tunne, et elu lükkab meid edasi, mitte meie ei liigu teadlikult läbi elu.

Kui teadlikkus on kohal, hakkame märkama vaikset ruumi iga liikumise eel — hetke, mil ilmub valikuvõimalus.

Selles ruumis saab küsida: Kas see tegevus on vajalik? Kas see lähtub teadlikkusest või harjumusest?

Sellest nägemisest tegutsemine tähendab tegutsemist keskpunktist.

Vaikuse ja liikumise tasakaal

Kui teadlikkus muutub stabiilseks, ei kõiguta välised olukorrad enam sisemist rahu. Töö, vestlus ja isegi pingelised hetked muutuvad liikumiseks avaramas vaikuse väljas.

See on nagu ratta keskpunkt, mis püsib paigal ka siis, kui kogu ratas selle ümber pöörleb.

Sellisest keskmest lähtuv tegevus on täpne ja aruaks. Energiat ei kulu reageerimisele ega kõhklustele. Sa tegutsed, väljendad ja otsustad — ent miski sinu sees jääb täiesti vaikseks.

Teadliku tegutsemise kunst

Seda kooskõla saab teadlikult arendada. Alusta väikestest ja igapäevastest tegevustest: kõndimine, rääkimine, hingamine.

Märka, kuidas tähelepanu sageli ruttab ajas ette või jääb lohisema minevikku. Siis too see õrnalt tagasi praegusesse tegevusse. Aja jooksul hakkavad teadlikkus ja tegevus ühinema — mitte kontrolli, vaid kohalolu kaudu.

Mida sügavamaks see muutub, seda rohkem kaob piir meditatsiooni ja igapäevaelu vahel. Iga tegevus muutub meditatsiooniks liikumises.

Elu keskpunktist

Siddhad õpetavad, et tõeline meisterlikkus ei seisne tagasitõmbumises maailmast, vaid täielikus kohalolus selle keskel. Kui teadlikkus saab tegutsemise aluseks, hakkab elu ise ennast selle keskme ümber korrastama. Otsused on arukamad. Ajastus muutub loomulikuks. Mõistmine tärkab pingutuseta.

See on “liikumise sees olev vaikuse keskpunkt” — vaikuse ja liikumise, teadlikkuse ja elu kohtumine.

Vaikusest tegutsemine on tegutsemine tõest. Väline maailm liigub, kuid sisemine jääb puutumata.

Seistes, kõndides või rääkides — avasta ja koge seda vaikust enda sees, mis ei liigu kunagi.